02/07/2023
Kas Maardu Ants Keskküla oli inglise salakuulaja?
Ühe talupoisi-wedelworsti hiiobipäewad maal ja merel
See lugu juhtus Krimmi sõja ajal, kui inglise sõjalaewastik blokeeris Tallinnat ja Wiru vannikut ning seisis ankrus Naissaare juures. Siit käis ta pommitamas Sweaborgi kindlust Soomemaal ja tegi sarnast katset ka Tallinnaga. Tallinn ja Wiru rannik kujunes suureks sõjalaagriks, missugune asjaolu osutus otse nuhtluseks maarahwale, kes pidi andma wõõrastele soldatitele korterit -ja neid küütima ühest paigast teise.
Umbkeelsete soldatitega tuli sageli ette sekeldusi ja tülisid, sest talumeeste warandusest näpati seda, mis soldatil oli waja igaväewases alus. Tallinna ärawõtmise kartusel laskis Wene wägede ülemjuhataja kindral krahw Berg Tallinnast wedada wälja sõjamoona ja igasugust warustust, mis paigutati mõisaaitadesse ja küünidesse. Ka selle töö pidid sooritama linnaümbruse talumehed küüdikorras. Eriti raskeks muutus seisukord rannarahwal, kes ei tohtinud minna merele kalu püüdma. Mitte niipalju kartusest waenlase laewastiku ees, kui kohalike wõimumeeste keelust, kes igas merelkäijas nägid inglise salakuulajat ja Wene riigi äraandjat. Kui pentsikuks säärane hirm wõimumeeste juures kujunes, näitab alljärgnew lugu talupoisi Ants Keskkülaga Maardust, kes pidi läbielama hiiobipäewi maal ja merel.
Inglise salakuulaja tabamine. 26. juuli õhtul 1854. a. lewis Tallinnas jutt, et Aegna saare talumehed on tabanud merel tundmata inglise salakuulaja. Tundmata mees püüdnud paadil aerutada inglise laewastiku juurde, et wiia sinna tähtsaid teateid wene wägede suuruse ja asukoha üle. Aegna mehed lõiganud aga salakuulajal tee ära ja sundinud ta wäewõimuga saarele tulema. Tundmata mees salanud esiteks oma nime, siis wiidud ta Wiimsi mõisa krahw Buxhoewdeni juure. Sealt saadetud mees tugewa wahi all linna Polkownik Parun Karssi juure juurdluse alustamiseks. Kuna see jutt sai alguse ametiasutustest, siis polnud kellelgi kahtlust, et siin on tegu tõelise inglise salakuulajaga. Algas wali juurdlus, mis tõi päewawalgele hoopis teisi asjaolusid. Suured saksad ei tahtnud aga lasta paista wälja oma sissekukkumist, mispärast kinniwõetule talupoisile leiti ikkagi süü ja sellele järgnes karistus. Suurte meeste au oli Päästetud! Talusulane pidi oma haiguse puhul peremehele kahjutasu maksma.
Kilo (wõi Killo) talus Maardus teenis talu Poiss Ants Keskküla. Ants oli laisk tööle, aga kärmas pummeldama. Juuli keskel jäi Ants haigeks. See polnud laiskus, waid tõeline häda. Ta oli juba kuuendat päewa haige, kui tuli pööre: terwis hakkas tulema tagasi. See oli laupäewane Päew, 24. juulil. Peremees Kaarel Kruspak nõudis sulaselt 60 kopikat trahwi iga haiguspäewa eest. (Meie päewil nõutakse aga peremehelt rawimiskulusid ja osa palkagi haiguspäewade eest). Ants oli püsti hädas: raha Pole taskus kopikatki, aga Peremees nõuab 3 rubla 60 kopikat. Antsu hea nõu. Ants ei waidle wastu, küll aga palub peremeest rahaga kannatada. Lubab minna oma wenna Poole ja sealt raha laenata. Peremehel pole selle wastu midagi, pühapäewal sulasel ju oma päew. Perenaine, lahke südamega inimene, paneb Antsule leiwakotigi kaasa, sest alles esmaspäewa hommikuks jõuab Ants tagasi. „Põgenen Soome," arutab Ants endamisi, wiskab leiwakoti õlale ja seab sammud Wiimsi poole.
Soome põgenemise katse.
On warahommik pühapäewal, kui Ants jõuab Wiimsis mererannale. Ta otsib üles oma wenna paadi, istub paati ja aerutamine Soome suunas algab. Ants ei karda inglise sõjalaewastikku. Ms ta ikka waesele talupoisile teeb. Hea küll, wõtab wangi ja paneb tööle. Aga ega's Kilo taluski tööta süüa saanud ja kust sa wõtad weel raha haiguspäewade eest. Nii arutab Ants endamisi ja sõuab ja sõuab. Päike on keskhommikus ja paistab nii kuumalt. Ants tunneb wäsimust, wõib olla on see haiguse tagajärg wõi kas maksab end üldse ülearu wäsitada. Ants mõtiskeleb weidi, pöörab siis paadinina Aegna saare poole. Aerutab weel ja ongi rannas liiwale jooksnud. Ta tõmbab aerud paati ja keerab enese küljeli. Jääbki samasse paati magama. Kes sa oled? Aegna mees Madis, ametilt loots, jalutab mererannas. Korraga paistab silma paat. Mis see tähendab? Kõik paadid peawad ööseks maale tõmmatud olema, nii on ülemuse käsk, ja nüüd säärane karistuswäärne nähtus. Madis lähenes paadile ja leidis üllatuseks, et selles lamab tundmata mees. Ei tohi Päris ligi minna, mine tea mis mõttcd wõõral mehel on. Wõib-olla, et on ehk surnud. Madis hõikab. Lamaja hakkab end liigutama. „Kes sa oled?" hüüdis Madis eemalt. Lamaja tõusis istukile ja waatab uniselt ringi. „Kes sa oled ja kuhu sa sõidad?" Tundmata mees ei lausu sõnagi. Wahepeal on Madise wäike poeg sinna tulnud. „Mine ruttu külasse ja kutsu mehed appi," käsutas Madis Poega, „ma jään seniks siia wahti pidama." Poiss pistis jooksma Ma poole. Ants on kuulnud külameeste appikutsumist ja ehmub üsna ära. Ega nüüd nalja *"ole, kui katte saamad. Annamad naha peale tingimata ja paadimõtmise eest meel teise nahatäie. Kiiresti haaras ta aerud pihku, jwõras paadinina Wiimsi poole ja algas kojusõit. Madis kaldalt karjub ja käsib seisma jääda, aga see teeb Antsule meelgi suuremat säru taha. Ants wõeti kinni. Joostes jõudsid sündmuskohale Aegna mehed Willem Pento, Tõnis Pento, Kaarel Rungberg, Aadu Petrow ja Gotlep Mikko. Lükati mette suurem Paat ja 6 paari käsi hakkasid aerutama. Ants pani wälja oma wiimse, aga kus sa kuue mehe wastu ikka saad. Peagi on teised jõudnud järele, sõuawad talle teele ette ja ongi käes. Nüüd sunniti ta saarele tagasi tulema. Ta on ehmunud ja ühtlasi ka wihane, et Soome põgenemine nurjus. Ta waikib jonnakalt.
Ülekuulamine Wiimsi mõisas. Aegna meestel täbar lugu: ei mõista wõõraga midagi peale hakata. Oma juure jätta ka ei wõi. Wiimaks leiti hea nõu. Mehed imetumad pühapäewa rõimastesse, Ants maetakse wahele ja jälle tagasi merele. Seekord juba Wiimsi. Wiimsi mõisahärra. on suur mees krahm BuxhoeMden, küll see juba teab. mis teha tuleb. Ants wiidi härra ette ja saksa nägemine päästis Malla Antsu keelepaelad. Ütles oma nime ja et on 24 aastat mana. ning pärit Randwere külast, mis kuulub Maardu mõisale. Järgneb uus häda: Antsul pole passi. On jooksik ja seega karistusalune. Tunnistab siis puhtsüdamlikult üles, et tahtnud põgeneda Soome. Peremees nõudnud trahwi, temal pole aga raha. Lootnud põgenemisega pääseda trahwimaksmisest. Nüüd aga leiab, kui rumal see plaan olnud ja kahjatseb wäga oma tegu. Sõjawäewõimud juurdlemas. Krahm Buxhoeveden saatis Antsu omakorda edasi nüüd juba Tallinna ja wäeüleckate kätte. Kes seda Antsu juttu uskuda wõib, keerutab niisama, aga ise on tõeline salakuulaja. Polkownik parun Korff kuulab omakorda, uis esitatakse paber kindral Bergile, kes saadab Antsu Eestimaa kuberneri korraldusse. Uurimiswõimud küsiwad järele Maardu mõisast. Mõisapolitsei kinnitab, et Ants on nende kogukonna elanik ja olnud tõesti haige, lubanud minna wenna juure ja esmaspäewal tulla mõisa teole. Ants on küll laisk ja armastab Pummel dada, muidu on aga korralik inimene. Kuna Antt oma tegu on wäga kahjatsenud, siis tuleks ted karistada maid ihunuhtlusega. Ants pandi wene kroonut teenima. Wene wäeülemad ei suutnud uskuda, et Arn kawatses mäikese paadiga Soome põgeneda: se olewat meeletu ettewõte, küll aga oli tal kawatsu pääseda inglise laewastikule. Wäeülem nõud' kubernerilt, et Antsu tuleb karistada kogukonna omawolilise lahkumise ja menna Paadi margi:' eest. Maardu mõisalt oli antud wene kroonule mi: meest sõnakuulmatuse ja wastuhakkamise eest, se Pärast tegi ka kindral Berg otsuse: Ants Keskküla tuleb panna soldatiks. Otsuse täitmine panna V: wiilwalitsuse peale. Esimene kord pääsis Ants terwe nahaga: nekrutikomisjon lükkas Antsu tagasi, sest tema pahemal käel puudub pool sõrme; ei kõlba riwiteenistusse.
Jälle kirjawahetus ja koguni käsk komisjonile Ants Võtta soldatiks Väljaspool riwiteenistust. Nii ka sündiski.
M. Aitsam.
