Nature Tours Estonia

04/02/2025

Kuidas sookoerad käisid tundras.
Paistab, et tänavusest talvest korralikku asja ei saagi. Õnneks oli meil juba pikalt plaanitud reis Põhja-Norra Barentsi mere äärde. Mitte lihtsalt niisama turismikorras, vaid ikka asja pärast – meie võitlustiim osales Bergebylopet N70 pikamaasõidu võistlusel. Distantsiks 240 km Norra tundras. Olime esimesed eestlased, kes sellel 20-aastase ajalooga võistlusel osalenud.

Kuidas saada kaheksa koera 1800 kilomeetri kaugusele? Ega midagi muud, kui koerad treilerisse ja ise rooli. Imeline, aga ka väga väga väsitav teekond läbi terve Soome saamide maale. Sinna, kus maanteel jalutavad põhjapõdrad, lumi ulatub poole reieni, koolilapsed sõidavad koertega öises tundras ja igerikus kasevõsas siblivad ringi totu olemisega lumepüüd.

Sellele tiimile oli taoline võistlus esmakordne. Ja nad said hakkama nagu profid. Meie sookoerad, kelle treenimisega on Heinrich Lukk tegelenud aastaid, jooksid mägedes suurepäraselt. Rada oli väga raske – lõputus koguses tõuse, tehnilised laskumised ja ülimalt tihe liiklus, sest korraga liikus rajal umbes 40 tiimi. Ja loomulikult ka lumetormi ning vastutuult. Aga lõpuks kõik hästi või noh, eks igaüks läheb veidraks omamoodi ja näed, mõni sõidab maha tuhandeid kilomeetreid selleks, et Norra tundras kannatada (ja mõista, et ta tahab veel).

Nüüd aga oleme tagasi ja meie juures saab jälle sõita kelgukoertega (ning kuulata reisimuljeid). Plaani endale kelgukoerasõit siit: https://kelgukoer.ee/kelgukoeramatkad/

Kelgukoeramatkad

09/01/2025

Siuhh - ja juba ongi nad läinud!

Niimoodi lendab meie alaska huskide tiim:) Siin on osa meie võistlustiimist ehk tippvormis seltskond, keda ootab juba mõne nädala pärast teekond Põhja-Norra võistlema.

Koerarakendimatkad Emajõe-Suursoos on täies hoos! Vali endale kuupäev ja tule! Kihutame üle soosaarte nii, et lumi lendab:)

Info ja matkade broneerimine: www.kelgukoer.ee

22/12/2024

13/12/2024

Suur kniks ja tänu kõikidele õpetajatele, kes ei pelga lastega välja tulla ka talvel (ja motiveerivad neidki õue tulema)!

Neil päevil on meie juures palju sagimist ja külalisi. Ja meie koerad armastavad neid kõiki, sest nad on ju kelgukoerad ja neile meeldivad inimesed üliväga. Käimas on Kelgukoerte Jõulutrall, mis on meie traditsiooniline jõuluprogramm, kus saab ohjeldamatult koeri nunnutad ja palju teada kelgukoerte põneva elu-olu kohta.

Kui sa sel jõuludel meile oma klassi või lasteaiarühmaga külla ei jõudnud, siis tea, et kelgukoerad ootavad alati külalisi - küsi endale eraldi aega! Kirjuta [email protected] ja lepime kokku!

27/11/2024

Kas oled juba mõelnud jõulukingituste peale?

Jäta sel aastal ostmata made in china nänn ja kingi oma looduse- ja matkahuvilisest pereliikmele, kallimale või sõbrale hoopis üks seiklus siinpool sood Emajõe-Suursoos. Seikluseks võib olla kelgukoerarakendiga soosaartel sõitmine, suvine päikeseloojangu kanuutamine, kevadine päikesetõus tedremängust helisevas soos, metsik ööbimine rabasaarel keset ei-midagit, talvine uitamine mahajäetud ja unustatud taliteedel või hoopis täiega hullumine sügisestel jõhvikaväljadel.

Nature Tours Estonia kinkekaarti saad kasutada ükskõik millisel meie matkal. Saadaval on eri väärtusega kinkekaarte. Leia loodusesõbrale kingitus siit: https://naturetoursestonia.com/kinkekaardid/

14/11/2024

Inimese tänu. Jõhvikakorjamise hooaeg on läbi saanud ja rabadesse saabunud vaikus. Ei ole enam soo ääres parkivaid autosid ega marjuliste jutuvada. On hoopis muud.

Meile kõigile meeldib vaadata ja jagada ilusaid pilte loodusest. Tänase postituse juures ei ole ilusaid pilte, vaid on pildid sellest, kuidas looduses käituvad marjulised. Nende toimetamist tähistab tühi taara, kommipaberid, leivakotid, WC-paberid, kilekotid, kummikindad, vanad riided, igasugused lindikesed. See kõik on marjuliste poolt sohu paari kuu jooksul toodud ning seda võib näha populaarsetes marjakorjamise kohtades, mis on andnud inimestele toitu ja sissetulekut.

Meil tihti kirutakse vanakooli kalamehi, kellel on jube raske oma õllepudelit ja ussikarpi kaasa võtta. Aga marjulised ei ole palju paremad. Ma ei tea, mis toimub selle inimese peas, kes iga 10 sammu tagant puu külge kileriba märgiks seob (ja seda kunagi sealt alla ei võta) või kellel kommipaber pärast selle tühjaks söömist läheb nii raskeks, et enam ei jõua seda kaasa tirida. Või mida mõtleb see kodanik, kes kummikindad auto aknast sooserva heidab? Õige, ta ei mõtlegi, sest ta teab, et ega keegi kunagi teada ei saa, et just tema oli see jobu.

Pean jälle meenutama oma vanaema, kirglikku korilast. Tema tänas alati loodust andide eest. Kui ta tuli metsast välja, siis keeras ta näo metsa poole ja ütles "aitäh". Ning see ei olnud mingi tühi sõnakõlks, vaid mõtteviis ja põhimõte - sa oled tänulik loodusele selle eest, et ta sind toidab ja katab. Oleks ennekuulmatu, et tänulik inimene jätaks oma sodi kuskile puu alla vedelema.

Ega selle teemaga ei ole muidugi midagi teha. Eks nii ongi, et mida nõrgemaks jääb inimese kontakt suure loodusega, seda hoolimatum ta on. Ei aita siin kallid loodusharidusprogrammid ega kampaaniad, meie hulgas on ja jäävad need, keda lihtsalt ei huvita keskkond, milles nad elavad ja toimetavad. Ja ülejäänutele jääb koristamisrõõm. Niiet prügikotid sohu/metsa/rappa minnes kaasa!

14/10/2024

Elamuste jahil. Sel päeval klappis kõik. Udune miinuskraadidega hommik, mis pani tedredki arvama, et kevad on jälle käes. Peegelsile vesi. Külmast krõbedate lehtede langemine. Teate, millise kolinaga tuleb alla suur vahtraleht? Kuulake!

Soo kohale kerkis salapärane uduvikerkaar. Sõitsime hääletult edasi ja tasapisi sai tõusev päike udust jagu ning juba oligi maagia hajunud. Nende maagiliste loodushetkedega ongi nii, et kui sa toast välja ei tule või ei tule õigel ajal, siis sa neid ei koge.

Meil oli Kustiga plaan päev otsa soos hulkuda ning käia lõpuks ära soosaarel, mida olen kogu sügise ihaldavalt vahtinud. Sellega on iga sügis jama - tahaks sinna minna, aga ei saa, sest saar on ümbritsetud jõhvikabarjääriga. Mis aga tähendab, et hakkad neid ahnitsema ja varsti on sul neid nii palju, et selle koormaga ei matka enam kuskile. Marjakorjamine tahtis seegi kord vägisi jälle võimust võtta:)

See saar on nagu väike eraldatud maailm keset ääretut sood. Poolkuu kujuline kitsas saareke paistab läbi, kui on kaetud vanade puudega - tammed, kased, kaharad kuused, jändrikud männid, ilmatu kõrged haavad ja kadakad. Ja saare taga jätkub samamoodi soo ja seal on järgmised sellised saared ja jälle soo...

Selle päeva tipp elamuseks aga oli vaikus. Terve päeva jooksul ei kuulnud ühtegi inimese häält - ei mingit jutukõma, mootori häält, paadi podinat. Meie lähedal polnud sel päeval mitte kedagi. Ülim privaatsus ja sügisene vaikus.

Praegu ongi ju see aeg, kus inimesed tõmbuvad siseruumidesse, sest väljas pidavat olema külm ja märg. Meie jaoks on see aga lemmik väljakäimise aeg, mida on lihtsalt väga kahju kujutada toas istumise peale. Minge ka õue - sügis on imeline!

06/10/2024

Veel jõhvikatest. Neil päevil on tavaline, et inimesed jäävad sohu kinni, ja ma ei räägi siin mingisugusest sisse vajumisest. Kinni jäävad marjade pärast - ei saa tulema, soo tinistab ära nii. Tunnid marju korjates mööduvad lennates ja panged täituvad nagu võluväel, sest marjad on hiigelsuured. Isegi kui kavatsesid minna lihtsalt räätsamatkale ja üldsegi mitte marju korjata, võib juhtuda, et mingil hetkel leiad end hasartselt noppimast ja oled täiesti kinni jäänud.

Igatahes - teeme marjaretki Emajõe-Suursohu nii kaua kuni on marjahooaega ja ilusat sügist. Kanuudega, jalgsi või räätsadega - ise valid. Suur saak garanteeritud, heaolu ja meeltepuhkus samamoodi. Vali oma seltskonnale kuupäev ja teeme ära! Küsi vabu aegu siit: [email protected] või helista 518 8860

01/10/2024

Tegelikult toimub siinpool sood Emajõe-Suursoo veerel lisaks jõhvikakorjamisele ka palju muudki. Just nüüd võib ümbruskonnas kohata veidrat kihutavat "rongi", mida veavad koerad. Need on meie kelgukoerad, kes teevad usinasti sügistrenne, et jaksaks talvel sadu kilomeetreid kelkude ees joosta.

Tule liitu sõiduga ja heida pilk kelgukoerte põnevasse maailma! Info ja sõidu broneerimine siin: https://kelgukoer.ee/kelgukoeramatkad/

Soovid näha kuidas kelgukoerad sügisel trenni teevad? Tule meiega kaasa matkale!
Info ja broneerimine veebilehel:
https://kelgukoer.ee/kelgukoeramatkad/

23/09/2024

Väga humoorikas intervjuu Gaute Kivistiku ja Margo Mittiga nende 3-päevaselt retkelt Emajõe-Suursohu. Gaute: "inimesed ei kipu uskuma, et meil siinsamas kümne või mõnekümne kilomeetri kaugusel või olla midagi sellist, mille avastamine on vähemalt sama huvitav või huvitavamagi kui Türgis käimine."

Siseveelaevajuht Gaute Kivistik ja väikelaevajuht Margo Mitt on juba aastaid ühiselt erinevaid veerännakuid ette võtnud. Hiljuti käisid nad enda parvalusega Vidiit Estonia Emajõe-Suursool kruiisil.

22/09/2024

Me peame rääkima marjakorjamisest siinpool sood. Käes on korilaste lemmikaeg - soo on rikkalikult jõhvikaid täis ja need on suuremad kui kirsid. Lihtsalt pista käsi suvalises kohas samblasse ja võta neid sealt peotäite viisi välja.

Üks mu lemmik marjakohti asub sellises paigas, et sinna saab ainult vett mööda. Kolmveerand tunnikest kanuuga minekut ja oled keset marjahullust. Selles lemmikkohas käin ma sügise jooksul mitmeid kordi ja mõnikord jään sinna ka ööseks. Nagu nüüdki. Kuidagi eriliselt tore ja turvaline on pugeda magama teadmisega, et olen üksi siin suures soos - kilomeetrite raadiuses pole (tõenäoliselt) ühtegi teist inimest. Lihtsalt kuulad, kuidas teisel pool jõge põdralehm härrat otsib, kobras jões sabalaksu sööb ja öösel soo peal tuul kihutab.

Mulle on teismelise east peale meeldinud marju korjata. Vanaema võttis mind juba koolieelikuna igasugustele korjamistele kaasa ja kui lapse mõõt (kruus, hiljem liitrine või kaheliitrine mannerg) oli täiskorjatud, sai terve päeva väljas metsas või rabas mängida. Eks sealt see kirg alguse saigi.

Vanaema õpetas õiget suhtumist marjakorjamisse. Paljud kurdavad, et neile ei meeldi marjakorjamine, sest selg hakkab valutama, jalad jäävad kangeks, üldse ei edene ja jube tüütu on. Just sellise suhtumise eest hoiatas mind juba väikese tüdrukuna vanaema - sa ei pea tähtsaks pidama neid asju, mis tegelikult ei ole tähtsad. Selg hakkabki valutama, aga ta hakkab valutama ka ükskõik mida muud tehes, kasvõi arvuti taga või autoroolis istudes. Igatahes ei kurtnud vanaema kunagi selliste pisiasjade üle.
Selle asemel jagas ta hoopis kasulikke nippe, mida olen kogu elu kasutanud:

Otsi korralik koht, kus marju on lademes ja korjamine tõesti edeneb!
Ära vingu koguaeg küll kange selja, küll sääskede, halva ilma jm üle!
Hoia suu kinni ja näpud käimas!
Kuula, mis on su ümber! Ole ise tasa ja saa nii loodusega üheks!
Loodusannid on rikkus, mida sulle heldelt pakutakse. Võta need vastu!
Ole tänulik! Ütle metsale ja soole "aitäh"!

Laupäeval läheme taas minu lemmik marjamaale ja katsume mõned ruutmeetrid tühjaks korjata. Tule ka imelisele jõhvikamaale endale talvevarusid korjama. Lisainfo siin: https://naturetoursestonia.com/kanuumatkad-johvikasohu/