25/09/2024
Olulised 5 küsimust!
Täna saab avalikuks riigieelarve. See on valitsusele võimalus oma suure eesmärgi tutvustamiseks, nii nagu Parempoolsed on öelnud oma suureks eesmärgiks kasvatada ühe inimpõlve jooksul kõikide Eesti majapidamiste netoväärtus Taani ja Soome vahele. Ehk lihtsalt väljendatuna – kõikidele inimestele parem elujärg.
Viis lihtsat küsimust annavad vastuse, kas ka valitsus on võtnud sihiks kasvu, mis on püsiv, pikaajaline ja naabritest kiirem või lepitakse tavapärase tsüklilise kasvuga, mis Eesti majanduse tänases kontekstis tähendab seisaku aastakümmet, olemasoleva vähese jõukuse ümberjagamise jätkamist läbi maksutõusude ja üha suureneva riigi sekkumise. See omakorda tähendab vaesemat riiki, vaesemaid inimesi.
Esimene samm kasvu suunas on riigikulude kokku tõmbamine nii lühikeses, keskmises kui ka pikas vaates.
Kui kasvõi üks neist küsimustest saab vastuseks „ei”, on tegemist kehva tööga, kui „ei-sid” on rohkem kui üks, on tegemist totaalse läbikukkumisega.
❓Kas kulupool on kahanenud?
Kulude kärpimine tähendab seda, et järgmiste perioodide kulud on väiksemad kui eelmiste perioodide kulud. Seda lihtsat tõde teades tuleb esimesena vaadata 2025. aasta riigieelarve kulupoolt: kui see on suurem, kui 2024. aasta riigieelarves seisnud 17,58 miljardit eurot, ei ole valitsus reaalselt kulusid kärpinud. Igal aastal on kulude pool kasvanud vähemalt miljardi, seega, kui täna öeldaks, et kulude aluseks järgmise aasta eelarve koostamisel võetakse see aasta, on juba tehtud suur samm korras riigirahanduse suunas.
❓Kas indekseerimine on vähemalt suuremas osas lõpetatud?
Eesti riigieelarve üks suurimaid nõrkusi on indekseeritud kulude suur osakaal. See tähendab, et igal aastal kerkivad automaatselt, ilma vastava poliitilise otsuseta näiteks riigiametnike palgad, aga ka pensionid ja mitmed toetused. Kui indekseeritud kulude osakaalu eelarves ei ole otsustavalt vähendatud, siis ei saa ka öelda, et valitsus oleks mõtestatud viisil eelarvet kärpinud.
❓Kas eelarve lisana on juures konkreetne Kärpeplaan?
Kärped peavad olema konkreetsed ja nende allikad täpselt välja toodud, et oleks võimalik üheselt aru saada, et kõik „lihtsalt meeldivad“ asjad ja teenused on väljas, Kui eelarves sisaldub lubadus kokku hoida, kuid konkreetseid asutusi, mille tegevus lõpetatakse või teenuseid-toetusi, mida enam ei pakuta, pole esitatud, siis ei saa rääkida ka eelarve kärpimisest.
❓Kas tegevuspõhise eelarve kõrval tehakse avalikuks ka kulupõhine eelarve?
Eesti riigirahanduse hädade üks põhjuseid on asjaolu, et Eesti tegevuspõhine eelarve on raskesti jälgitav isegi kogenud finantsistidele. Seega, kui kulupõhist eelarvet ei avaldata, siis jätkab valitsus suure tõenäosusega ülekulutamist, vältides avalikkuse hukkamõistu läbipaistmatu eelarvega.
❓Kas riigieelarve juures on selge kasvuplaan, kust tuleb raha riiki juurde?
Selge on see, et maksutõusud on ümberjagamine ja riiki raha juurde ei too. Korraliku eelarve vältimatuks tunnuseks on, et tulupool on korralikult läbi mõeldud. Kui eelarve tulupoolel sisaldub mõni “täpsustama tulu” rida, nagu valitsus tegi näiteks 2023. aastal 2025. aasta tuludele ette vaadates, kui kirja sai 400 miljoni väärtuses katmata tulusid, puudub valitsusel pikaajaline plaan Eestile.
